Tööandja bränding tõi ühe laua taha personali-, kommunikatsiooni- ja turundusjuhid

3 Min (626 sõna)

13.11 kohtusid Eesti Kaubandus-Tööstuskojas personali-, kommunikatsiooni- ja turundusjuhtide ühingute esindajad Austraaliast pärit maailmamainega tööandja brändingu eksperdi Brett Minchingtoniga.

Kohtumisel esindas Eesti Personalijuhtimise Ühingut (PARE) tegevjuht Kärt Kinnas, Turunduse Liitu Omniva brändi ja ürituste koordinaator Berit Grossberg,  Kaubandus-Tööstuskoja esindajaks oli teenuste direktor Piret Potisepp, Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liitu (EPRA) kommunikatsiooniagentuuri Baltic ID partner Kristina Seimann ning tööandja brändingu agentuur Instari esindas tegevjuht Kersti Vannas.

Kõik osapooled nägid ühisosa vajalikkust  tööandja brändingu edukal juurutamisel. Esimene samm koostöö osas on tehtud, kuid väga pikk maa on veel minna. „On rõõm näha oluliste osapoolte esindajaid koos ühise arutelulaua taga. Selline koostöö on maailma mastaabis väga eriline ning Eesti sellisest koostööalgatamise kogemusest on õppida palju teistele riikidel“, sõnas maailmatasemel tööandja brändingu tippekspert Brett Minchington.

„Kolme valdkonna kaasamise eesmärk peitub asjaolus, et tulemuslik tööandja bränding toimub vaid nende valdkondade meeskonnatööna“, kommenteeris Instari tegevjuht Kersti Vannas. Kohtumisel vaadati teemat läbi kõigi kolme valdkonna nii Eesti, kui ka maailma tasandil. „Tööandja turundus ei toimi ilma juhtide mõistmise ning personali-, kommunikatsiooni- ja turundusosakonna koostööta,“ lisas Minchington.

Valdkondade esindajate hinnangul valitseb Eestis hetkel tööjõupuudus ja negatiivne iive, mille negatiivseid mõjusid organisatsioonidele aitab vähendada tööandja turunduse rakendamine.  „Sinu parim müügimees on sinu töötaja ja see mõtteviis töötab väga hästi, kui seda õigesti mõista,“ sõnas PARE esindaja Kärt Kinnas. Ühiselt nõustuti, et kuigi tööandjaturundusega on Eestis tegeletud üle 12  aasta, siis on see  intensiivsemalt pilti tõusnud umbes viie viimase aasta jooksul. Kristina Seimann lisas, et iga päevaga tõuseb üha tähtsamaks küsimuseks see, kuidas jõuda uute sobivate potentsiaalsete töötajateni.

Leiti, et  oluliselt rohkem peaks selles vallas harima ja koolitama just keskastme juhte ning lihvima nende oskusi antud teema osas. „Tänasel päeval on meil palju personalijuhte, kes ei tea, kust selles vallas isegi alustada,“ arvas Potisepp. Kui otsene juht ei ole selles osas toetav, siis üldiselt ei toimu ka tööandja turundusega tegelemist.

Kõigi valdkondade esindajad nõustusid, et väga oluliseks võtmesõnaks ongi siinkohal osapoolte omavaheline koostöö: paljudel personaliinimestel pole turunduslikke teadmisi ja mõtlemist, mistõttu vajavad nad sellealast toetust. Personalijuhid ei ole turundajad, kuid peaksid seda teatud määral olema ning sellealast kompetentsi arendama. Turundusinimesed omakorda ei näe sageli tööandja brändingu tegelikku sisu ja kasutegureid, kuna see ei too otsesel kujul raha sisse. „Sageli ei saada aru, miks tuleks tööandja brändingusse investeerida ja seda eelkõige seetõttu, et ei mõisteta, kust see raha hiljem tagasi tuleb“, sõnas Grossberg. Kommunikatsiooni roll on selles valdkonnas eelkõige informeerimine- et kasvatada teadlikkust ja vältida arusaamatusi. „Inimesi tuleb kindlasti kaasata tööandja brändingu tegemisel“, ütles Seimann.

Piret Potisepp, Kersti Vannas, Kristina Seimann, Brett Minchington, Kärt Kinnas ja Berit Grossberg.

Kõikide esindajate hinnangul on oluline mõttekoht siinkohal ka haridussüsteemile ja õppejõududele – tegemist on temaatikaga, mida peaks kindlasti rohkem käsitlema. Mõista tuleks asjaolu, et tööandja turundus ei pruugi olla üldse nii kulukas ning päeva lõpuks täidab see meie kõigi ühist eesmärki: et meie organisatsioonis töötaks just meile sobivad inimesed.  „Austraalias on  näiteks Adelaide´s tööandja turunduse valdkond haridussüsteemi integreeritud ning seda õpetatakse juhtimis distsipliinide osana“, ütles Brett Minchington, kes ise on valdkonna õppejõuks ülikoolis. 

Potisepa hinnangul seisneb murekoht suuresti ka praeguses valitsuses, kes on võtnud väga kaitsva hoiaku võõrtööjõu palkamise suhtes – valitseb justkui mõtteviis, et nii võetakse eestlastelt töö eest ära. Nõustuti ühiselt, et tegelikkuses tuleks aga tuua rohkem talente Eestisse, see oleks oluline lahendus hetkel valitsevale tööjõupuudusele. Idufirmade ja IT valdkonnad on kujunenud selles osas heas mõttes erandiks, kuna juba tänasel päeval töötab nendes valdkondades arvestatav osa andekaid inimesi välismaalt. Idufirmad üldreeglina pakuvad töötajatele väga palju eeliseid, mistõttu võetakse nende poolt üksjagu töötajaid omale – siinkohal on taaskord võtmeks tööandja turundus ja ühes ka juhtide kaasamine.

Ühiselt jõuti järeldusele, et kindlasti tuleks tänasel päeval kasvatada veelgi tööandja brändingu alast teadlikkust ja teha üldsusele selgeks selle vajalikkus. Oluline probleem seisneb selles, et kuna tehtav investeering ei tule tagasi otsese rahana, siis ei saada selle vajalikkusest sageli aru ja ei soovita panustada.  Tööandja turundus on Eestis tõusev trend- järjest rohkem on organisatsioone, kes on võtnud nõuks seda arendada ning samuti tõuseb pidevalt teadlikkus tööandja turunduse olulisusest ja vajalikkusest. Viimastel aastatel on rohkem kaasatud ka juhte ning proovitakse leida probleemidele uusi lahendusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et koostöö viib alati edasi ja esimene samm selles suunas on tööandja brändingu vallas Eestis nüüd tehtud.