Kümne aastaga on noorte ootustes töökohale tõusnud esikolmikusse töötajate võrdne kohtlemine ja ettevõtte hea sisekliima, kirjutab noorte tööootuste uurija Kersti Vannas.

Lumehelbekesteks ristitud noortega seostavad eestlased sageli negatiivseid omadusi ja unustavad, et muu kõrval toob just nende põlvkond meie südametesse soojust – olgu see ootamatu kompliment või teadmine, et nad hoolivad meie tulevikust ja ehk ei lase ka maakeral liiga vara hingusele minna. Teades nende ootusi ja motiive, saame ise olla paremini tulevikuks valmis – noored on meie kristallkuul tuleviku ennustamiseks.

Palju ei mõista seda uude ideaalidega põlvkonda. Vajaksime lausa noore inimese tundmaõppimise juhendit, mis annaks ülevaate, kes ta on, mis teda iseloomustab, mida ta ootab oma tulevikult ja tulevaselt töölt. 

Praegused noored pole oma olemuselt erinevad noortest sada või 30 aastat tagasi. Noori on alati iseloomustanud soov süsteemi proovile panna ja leida oma koht elus. Muutunud on aga meid ümbritsev keskkond, mille mõistmine annab võtme tänapäeva noore mõistmiseks – pangem end tema olukorda.

Mis oleks teile elus oluline, kui te oleksite noor praegu, ajal kui õppimine toimub e-kursustena, tööpakkumised on telefonis alates tööampsudest lisaraha teenimiseks kuni tõsisemate kandideerimisteni, süüa toob Wolt, punktist A punkti B viib Bolt ja kallima leiab Tinderist? Tänu tehnoloogia arengule on kõik protsessid ja töö ise muutunud efektiivsemaks ja kiiremaks. Vaba aja hulk on tohutult suurenenud ning selle täitmiseks on enneolematult palju võimalusi. Enam ei elata töötamiseks, vaid töötatakse elamiseks ning elu tähenduslikuks sisustamiseks. 

Tööandjatel on vaja läbi mõelda mitte ainult vertikaalne karjääriredel, vaid ka horisontaalsed arenguvõimalused eri üksustes või funktsioonides.              

Iga-aastane uuring noorte ootuste kohta oma töökohale näitab, et samaks on jäänud tähtsaim ootus, milleks on huvitav töö, teine ja kolmas tähtsaim ootus on vastavalt töötajate võrdne kohtlemine ja ettevõtte hea sisekliima. 

Noortele on töökohavalikul kõige tähtsam pakutava töö sisu – et see oleks nii huvitav kui ka arendav. Tööandjad teavad seda ja enamik töökuulutusi pakub tööotsijale põnevat tööd. Kuid vaid lakooniline sõnapaar “huvitav töö” ei tekita lugejas tegelikku arusaama, kas see töö võiks just tema jaoks põnev olla. Stampväljendid tuleb alati lahti seletada, sest ainult siis saab lugeja ise otsustada, kas see pakkumine ka päriselt sobib talle. 

Võrdne ja aus kohtlemine on noortele midagi enamat kui poliitiliselt korrektne termin. Noored tahavad, et neid teistega võrdselt koheldaks, ning on väga tähelepanelikud selle suhtes, et seda ei tehtaks formaalselt, vaid inimesed oleksidki töökohal võrdsed ja ühtmoodi vajalikud.

 
Muretseme, kas võime oma riigi ja ühiskonna nende hoolde jätta. Noortega on seotud mitmesuguseid müüte, mida saab uuringu alusel kummutada. 

Esimene müüt: töötamine pole popp, tahetakse elada vanemate kulul. See on vale. 97 protsendil tudengitest on töökogemus ja nad pole olnud ainult trendikad vabatahtlikud, vaid 70 protsenti neist on teeninud palka, tehes mitteerialast tööd. Vaid kolm protsenti Eesti tudengitest pole mingil kujul tööd teinud. See arv pole suur, kuid siiski kaalukas olukorras, kus võrreldes 10-20 aasta taguse ajaga on lihtsam töö leida. Töötada ja iseendale igapäevakulutusteks raha teenida on noortele tähtis.

Teine müüt: noored on igavesed üliõpilased, kes eelistavad elukestvat õpet tööle minekule. Ka see on vale. Kunagi varem pole kooli kõrvalt töötajate noorte osakaal olnud nii suur kui praegu. 2010 aastal töötas kooli kõrvalt 41 protsenti tudengitest, tänavu on see näitaja 68 protsenti.  Veelgi mõjukam on fakt, et kooli kõrvalt töötavatest noortest üle poole ehk 58 protsenti töötab täiskoormusega. 

Tänapäeval toimub õppimine arvutis e-kursustena, tööpakkumised on telefonis alates tööampsudest kuni tõsisemate kandideerimisteni, süüa toob Wolt, punktist A punkti B viib Bolt ja kallima leiab Tinder?

Kui varem oli kooli ja tööelu ühitada keeruline, sest mõlemas kohas pidi üldjuhul füüsiliselt kohal käima, siis nüüd on nii töötamine kui ka haridussüsteem muutunud palju paindlikumaks. E-õppekeskkonnad ja uued innovaatilised, koostööl ja paindlikul grupitööl põhinevad õppetehnikad on andnud noorele võimaluse ise oma hariduse omandamiseks kuluvat aega juhtide.  

Kolmas müüt on, et noored soovivad olla startup-ükssarvikud ja on eelnevatest põlvkondadest ettevõtlikumad.

Uuringu järgi eelistab palgatööd eraettevõttes noortest suurim osa ehk 52 protsenti. Kõik ei soovi sugugi ettevõtjaks saada, küll aga töötatakse vabakutselisena või projektitööl, kuna uut tüüpi töötamisvormid mitmesugustel töövahendusplatvormidel võimaldavad seda ja kuna töö paindlikkus on noortele tähtis. Ettevõtte soovib asutada või vabakutselisena iseenda tööandja olla siiski koguni 24 protsenti noortest. Varasematel põlvkondadel pole olnud ei seda võimalust ega niivõrd ka seda soovi. Viimastel aastatel on arenenud freelance-töösuhteid toetavad keskkonnad: mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas tekkinud töövahendusplatvormid viivad kokku tööpakkumiste nõudluse ja pakkumise ning võimaldavad ka meie inimestel pakkuda oma teenuseid kasvõi Maa kuklapoolel.

Neljas müüt: kõik helged pead lasevad esimesel võimalusel Eestist jalga. Piirid on lahti, lennukid lendavad ja laevad liiguvad tihedalt. Noored pole maailma ahvatluste suhtes immuunsed, nad soovivadki käia aeg-ajalt välismaal, kuid jäävad lõpuks tööle siiski Eestisse. 38 protsenti noortest on väga huvitatud ja 34 protsenti pigem huvitatud välismaal oma erialal töötamisest, kuid Eesti tööandjad ei pea selle pärast väga muretsema, sest vastavalt 78 ja 18 protsenti nendestsamadest noortest on siiski väga huvitatud või pigem huvitatud oma tööelu sidumisest Eestiga. 

Viiendaks müüdiks võib pidada seda, et tööturule tulevate noorte ootused tööandjale on kohati ulmelised. Uuringutulemused näitavad, millised on uue põlvkonna tegelikud ootused tööandjatele ja töökoha valikut mõjutavad tegurid.

Kui varasematele põlvkondadele oli tähtis kiire karjäär ja juhipositsiooni saavutamine, siis praegused noored ihalevad juhikohta vähem, see on oluline vaid kolmandikule noortest, 74 protsenti ihkab saada hoopis oma valdkonna tunnustatud spetsialistiks. Seega on tööandjatel vaja läbi mõelda mitte ainult vertikaalne karjääriredel, vaid ka horisontaalsed arenguvõimalused eri üksustes või funktsioonides.

Kuues müüt on, nagu tahaksid noored vaid palka ning töötulemustest ei hooli. Palk on palgatöö puhul muidugi tähtis. Üks tänavuse tööootuseuuringu vastaja kirjutas nii: “ „Öelge kuulutuses palk. Ma töötan ikkagi raha teenimise eesmärgil. Kui raha teenima ei peaks, siis ilmselt ka ei töötaks nii. Tegeleksin ainult oma hobidega.“ Palgaga on aga samas kaaluklassis on tööaja paindlikkus, mida 67 protsenti noortest peab väga oluliseks kompensatsioonipaketi osas. Paindlikkus on tihedalt seotud tulemuslikkuse ja tulemuste mõõtmisega, mis omakorda nõuab tööandjatelt uusi juhtimis- ja motiveerimisvõtteid, sest nagu teine noor kirjutas: „Eesti ettevõtjad saaksid pakkuda paindlikumat tööaega ja keskenduda tundide tegemise asemel rohkem tulemustele.“

Palgaga on aga samas kaalukausis tööaja paindlikkus, mida 67 protsenti noortest peab väga oluliseks kompensatsioonipaketi osaks.

Muudest töökoha valikuteguritest on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt tähtsamaks muutunud organisatsiooni hea maine tööandjana, ettevõtte ja isiklike väärtuste ja tõekspidamiste sobivus, kodus töötamise võimalus ning ootus, et ettevõttes töötavad erineva taustaga inimesed.

Üks 34 aastane vastaja kirjutas: „Tuleks aru saada, et täna otsib töötaja sobivat tööandjat, ning ei tohiks eeldada, et inimene ennast müüma tuleb! Tööandja bränding, vestlustel oma ettevõtte ja ametipositsiooni tutvustamine ning hoolitsemine normaalse sisekliima eest peaks olema esimene prioriteet.“

Väärtused ja väärtustepõhine juhtimine on teemad, millest palju räägitakse ja noortele loevad need järjest rohkem, sest nagu üks Tartu Ülikooli meestudeng märkis: „Rõhuda väärtustele ja keskkonnakaitsele. Raha ja ettevõtte edu ainuüksi ei tähenda midagi. Meie maailmas on vaimne ja looduslik kriis, vähem mürki ja valesid väärtusi. Atraktiivne on töökoht, kus ettevõtte väärtused lähevad töötajate väärtustega kokku.“

Veel üks müüt: noor tunneb end mugavalt vaid koos teiste noortega. Tegelikult ei ole töökoha valikul praegustele tudengitele oluline suur noorte töötajate osakaal ettevõttes. Uus põlvkond oskab hinnata ka ealist mitmekesisust ja käitubki vastavalt oma tõekspidamistele.

Tööandjad ei leia enda sõnul noori töötajaid üles. Miks nende sõnumid siis vaatamata pingutustele noorteni ei jõua? Võimalik, et kasutatavad infokanalid on tööandjale mugavad, kuid noortele nähtamatud. Noored elavad mitmekesises digikeskkonnas. Iga päev veedab aega Facebookis 81 protsenti kogenud töötajatest ja 89 protsenti tudengitest. On aeg leppida, et sotsiaalmeedia on tõsiselt võetav infokanal ning noored ja vanad polegi selle kasutamise poolest nii erinevad.  

Kui soovime oma sõnumiga ükskõik millise sihtrühmani jõuda, tuleb kasutada kanaleid, mida nood iga päev jälgivad. 24-aastane mees uuringus: “Tehke rohkem reklaami sotsiaalmeedias, Google’is, YouTube’is, sest teisi kanaleid ma ei kasuta.” 

Samuti soovivad noored, olles näinud lahedat tööpakkumist, saada lisainfot, näiteks täpsustusi töö kohta, samuti kuulda, mida praegused töötajad ettevõttes töötamisest arvavad. 59 protsenti otsib sellist infot kodulehelt, mis tähendab, et seal peab olema sisu nii ettevõtte, töö kui ka meeskonna kohta. Kuna valikuvariante on palju, siis on oluline innovaatilisus – üks 25-aastane noor pakub välja: “Veebilehel võiks olla mingi test, et inimene teaks, kas tal on ikka mõtet kandideerida tööle.”

Ülikõrge enesehinnang, võimalusi täis maailm, tööandjad, kes on hädas töötajatel leidmisega, ilus kindel ja roosiline tulevik – kas see peab ikka noorte puhul paika? Noori, nagu ikka inimesi, on erinevaid. On neid, kes tahavad maailma muuta, on neid, kes soovivad kõvasti tööd teha ja raha teenida. Täiskasvanul on võimalus olla noortele toes oma tee leidmisel ning ootuste juhtimisel, peame nägema stereotüüpide taha ja mõistma, mitte kergekäeliselt hukka mõistma ja tõrjuma. See, mida noored töötajad ootavad, pole kuigi erinev sellest, mida ootavad kõik teisedki: rohkem vaba aega, nutikamad töötamisvõimalused ja rõõmsam elu. Erinevus on selles, et noored võivad olla söakamad nõudjad.

*Arvamusartikkel on avaldatud 9. oktoobril 2019 Postimehe “Meie Eesti” rubriigis.