Jaanid on möödas ja käes on aeg uue #tudenginstaris postituse jaoks 🎉.Täna jutustan lähemalt kuidas minusugune IT tudeng brändingust aru saab. Lisaks ei saa üle ega ümber professionaali kommentaaridest antud teema kohta, kes erinevalt minust ka päriselt teab millest ta räägib 😂.
Niisiis, maailmas on palju erinevaid ettevõtteid. Sõltumata aga nende suurusest, tootest või teenusest on firmasid kellega ma meeleldi suhestun ning annan sõpradele uhkusega teada, kuidas kannan Adi tosse, kuulan Beatsidest mussi ja käin Skype’is tööl (kui mul vaid Beatsid ja Skype’is töökoht oleks 😏). On aga ka firmasid, millega ma end parema meelega ei seo. Näiteks kasutatud riideid ostes ma ei soovi, et särgi peal oleks suurelt kirjas Humana ja Maximas müüjana töötades ma ei kirjutaks seda oma Instagrami bio’sse. Aga miks?
Siin tuleb mängu bränding. Igal ettevõttel on oma bränd ja see kuidas ettevõte oma imagot kujundab on tema enda asi. Lõppkokkuvõttes ei ole võibolla Maxima isegi huvitatud sellest, et noored tahaksid sinna tööle minna, kuna leiavad kergelt müüjateks vene keelt kõnelevaid pensionäre. See-eest Maximal on muud plussid ja teavad ju kõik tudengid, et Solarise toidupoest pole mõtet oma viimase stipendiumi euro eest nuudleid ostma minna, vaid ikka Maximast 😉.
Ka igal inimesel on bränd. Sõltumata sellest kas ja kui palju keegi sellest hoolib on see kuvand sinust, mida teised näevad, olemas. #funfact: Psühholoogiliselt on kindlaks tehtud, et uue korraliku autoga sõitvad inimesed on oma ülemuste poolt paremas nimekirjas edutuse saamisel, kui need kes sõidavad 20 aastat vana saraga. Minu jaoks on töökoha valikul lisaks heale keskkonnale ja enesearengu võimalusele oluline ka tööandja professionaalne imago, kuna see tõstab lisaks ka minu enda brändi, ning seeläbi on mul paremad võimalused ronida kiiremini karjääriredelil. Samas, nagu kuulnud olen, siis ei otsi iga tudeng parimat karjäärivõimalust, vaid mõnele on esmatähtis tore ja ka väljaspool tööd kokkuhoidev kollektiiv.
Omasugune tahab ikka koos olla omasugusega. Minu jaoks on oluline, et ettevõttel oleksid mulle sarnased väärtused ja ambitsioonid. Mina, edumeelne tudeng, ei kujuta ennast ettegi Mac’is burgereid flippimas, isegi kui seltskond võib olla väga vinge. Samas löön hea meelega kaasa pingelises start-up’is, mille kasvu potentsiaal võib olla suur 📈. Seega leian, et kui ettevõte tahab leida endale sobivaimaid/paremaid töötajaid, peab ta selgelt defineerima, mille eest ta seisab, kuhu liigub ning lõpuks viima oma brändi sõnumi inimesteni, kes siis viimaks ettevõttega samastudes leiavad tee sinna. Lõppkokkuvõttes on ettevõtte bränd minu jaoks kõige olulisem määraja (peale raha), mille järgi valin, mis riideid ostan, mis toitu söön ja kus tööl käin.
Tööandja bränding on oma olemuselt sarnane toote/teenuse brändinguga. Kui toote/teenuse puhul aitab bränd inimesel tarbimisvalikuid teha, siis tööandja bränd aitab valida tulevast tööandjat. Mõlemad brändid annavad tarbijale/tulevasele töötajale lubaduse. Lubadus tööandja brändingu puhul väljendub väärtuspakkumises, mis kujutab endast sihtrühma kõnetavat eristuvat ja atraktiivset tööandja poolset pakkumist, mille eesmärk on sihtrühmas tekitada soov end tööandjaga siduda.
Kuidas alustada tööandja brändinguga? Esimese asjana peaks organisatsioon otsustama, kes on tema prioriteetsed tulevaste töötajate sihtrühmad, keda tööandja soovib kõnetada. Näiteks IT tudengite sihtrühma ootused tööandjale erinevad kogenud metallitöötustöölise ootustest. Tööandja brändingu võlu ongi erinevate sihtrühmade õige kõnetamine eesmärgiga nad organisatsioonist kui tööandjast huvituma saada. – Instari eksperdi kommentaar
Kui sulle meeldis see postitus, jaga julgelt oma sõpradega! 😄 Ole valmis järgmise nädala postituseks, kus hakkan lahkama Eestis silmajäänud brände, kes aktiivselt end inimesteni viivad. Kui sul on aga mulle mõni küsimus tänase teema kohta või tahad mulle oma arvamust asjast avaldada, siis leiad mind Facebookist ja Instagramist. Seniks vahvat juuni lõppu ☀.
