4 tudengit – 4 erinevat ootust tööandjale

5 Min (972 sõna)
atraktiivne tööandja, tööandja bränding,

Selleks, et leida häid töötajaid tuleb mõista, mida nad tööandjatelt ootavad. Meie pöörasime sel korral tähelepanu töötajate järelkasvule ning küsisime neljalt tudengilt, mis on nende jaoks töökoha valikul oluline.

Küsimustele vastavad Tartu Ülikooli õigusvaldkonna II kursuse tudeng Triin Hüva, arstiteaduse IV kursuse tudeng Liis Trauser, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni II kursuse tudeng Marget Miil ning tarkvaratehnika magistrant Kevin Kanarbik.

Vaata järele, mida arvavad tudengid ületundide tegemisest ning mis on nende arvates kõige kummalisem müüt noorte töötamise kohta ja kuidas nad need ümber lükkavad.

Mis on Sinu arvates kõige kummalisem müüt noorte töötamise kohta? Kuidas Sa selle ümber lükkaksid?

Liis: See, et tänapäeva noored ei viitsi tööd teha, on kohusetundetud ja hooletud. Kindlasti ei saa seda üldistavalt väita kõigi kohta. Võib-olla tuleneb see lihtsalt sellest, et paljud teevad õppimise kõrvalt niiöelda juhutöid ja alles otsivad endale õiget eriala ja ametit, siis ei olda enam töökohtadel nii püsivad – kui töökoht ei meeldi, siis ei ole paljudel mingit takistust lahkuda ja endale sobivam koht otsida.

Triin: Minu arvates on kõige kummalisem ja alusetum müüt noorte töötamise kohta arusaam, et tänapäeva noored ootavad tööandjalt väga vaba töögraafikut ning seejuures kõrget palka. Tegelikkuses on nii, et praegu on noortel juba nii kesk- kui ka kõrgkooli kõrvalt võimalus edukalt kaasa lüüa ühiskonnaelus, saada kogemusi erinevatel ametialadel ja samuti pakuvad paljud ettevõtted praktikaprogramme just noortele. Noortel on tihti hea töö- ja kogemustepagas olemas juba enne ülikooli lõpetamist ja töömaastikule astumist, mistõttu on neil võimalus kandideerida koheselt juba kõrgematele ametikohtadele.

Marget: Kõige kummalisem müüt, mida ma kuulnud olen on see, et lumehelbekesed tahavad teha vähe tööd ja saada keskmisest kõrgemat palka. Ma arvan, et kõik inimesed tahavad saada head palka, kuid minu kogemus on näidanud, et minu generatsioon näeb selle palga nimel vaeva ka.

Kevin: See pole äkki väga kummaline aga – müüt, et noored töötajad on vähe produktiivsed ja ei viitsi tööd teha pigem telefonis vms. See on suhteliselt vale ja see suhtumine tuleb tööandjate poolt sellepärast, et antakse noortele tööotsi, mis on igavad ja ei paku väljakutset.

Ma seda tihti näinud, et antakse mingi mõttetud nürid ülesanded, mis ei motiveeri noort seda tegema ehk ta pigem teeb laisalt seda. Kui mõelda välja huvitavad, keerulised ülesandeid siis noor inimene teeb seda väga motiveeritult.

Mis on kõige olulisem tegur, mille järgi Sa töökohta valid?

Arstitudeng Liis: Kas tööandja ja see töökoht võimaldab mul võimalikult palju professionaalselt areneda ja töö käigus õppida – kas omavahel toimub pidev koostöö ja arutelu, kas on võimalik käia koolitustel või kantakse kolleegidele ette põnevamaid haigusjuhte, kas vanemad kolleegid on toetavad ja abivalmid jne.

Õigustudeng Triin: Kindlasti on äärmiselt oluline töökoha maine õigusvaldkonnas, palk ja töökoormus.

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudeng Marget: Soovin konkurentsivõimelist palka ning võimalust ettevõttes ennast mitmetahuliselt arendada.

Tarkvaratehnika magistrant Kevin: Kuigi palk ja arenguvõimalused on mulle olulised, siis kõige olulisem on äkki töökeskkond. Selle all mõtlen läbisaamine kolleegidega (teamwork), ergonoomika ja üleüldine vibe kontoris.

Mille alusel Sa järeldad, et tööandja seda tegurit pakub?

Liis: Lisaks otsesele infole tööandjalt on kindlasti oluline ka seal juba töötavate inimeste kogemuste kuulamine.

Triin: Korrektne õigusabi klientidele millest tuleneb heakskiit. Samuti professionaalne kollektiiv.

Marget: Vaatan, millega ettevõte tegeleb ja milliseid teenuseid nad pakuvad. Kui ettevõttel on teenused, mis pakuvad minule huvi, siis eeldan, et mul on võimalus ka neis areneda.

Kevin: Eks keskkond oleneb tööandja firma olemusest ja töökollektiivist. Peab küsima küsimusi nagu missugune on suhe töötaja ja ülemuse vahel, missugused on töötajate iseloomud ja kas kontoris on mugav olla.

Mis on suurim turn-off Sinu eriala tööandja juures?

Liis: Kui tööandja jaoks on iseenesest mõistetav, et töötaja on nõus tegema ületunde või näiteks 36-tunniseid vahetusi.

Triin: Töölepingu mittetäitmine, usalduse puudumine, töökoormuse ja palga kehv suhe.

Marget: Ma ei ole seda küll enda eriala tööandja puhul täheldanud, kuid ma üldse ei salli ülbust.

Kevin: Kui töökohas oled lihtsalt kontorirott, koguaeg oma ekraani taga ja suhtlus kolleegidega on minimaalne.

Mis sa arvad, kui lihtne on Sul pärast ülikooli lõpetamist Sinu ootustele vastavat tööd leida? Põhjenda.

Liis: Kuna Eestis on arstidest puudus, siis näiteks üldarstina oleks väga lihtne tööd leida, eriti just maapiirkondades. Samas on Eesti piisavalt väike, et paljudel kitsastel erialadel töötavad ainult üksikud spetsialistid suuremates keskustes. Riik teeb igal aastal tellimuse residentuuri kohtadele, et välja koolitatavate eriarstide arv vastaks meie tööturu vajadusele. Seega ei tohiks Eestis arstina töö leidmine olla väga raske, eriti kui ollakse valmis töötama väljaspool Tallinnat või Tartut.

Triin: Üsna lihtne. Õigusabi vajavad enamus tõsiseltvõetavaid ettevõtteid. Samuti on palju praktikavõimalusi, mille läbides on võimalik sõlmida ka kehtiv tööleping.

Marget: Pigem lihtne, kuid hea töökoht ei kuku ise sülle – ülikooli ajal tuleb vaeva näha, käia praktikatel ja näidata initsiatiivi.

Kevin: Leida hea töö IT valdkonnas on kerge, kuna töölisi selles vallas on vähe ja käib tihe konkurents. Konkurentsi tõttu on tööandjad avastanud, et töötaja pigem tahabki head töö atmosfääri ehk paljud pakuvad seda.

Kuidas tööpakkumised Sinuni jõuavad? Mis on kõige erilisem kanal, kuidas tööpakkumine Sinuni jõudnud on?

Liis: Siiani olen ma iga tööandjaga ise ühendust võtnud, enda CV saatnud ja küsinud, kas neil oleks mingiks kindlaks ajaperioodiks tööd pakkuda. Enamasti on töökuulutused üleval internetis tööandja koduleheküljel. Kindlasti mängivad selles valdkonnas ka head tutvused väga olulist rolli.

Triin: Enamus erialased praktika- ja tööpakkumised levivad enamasti ka Facebooki õigusvaldkonna gruppides.

Marget: Tööpakkumised on jõudnud minuni tutvuste kaudu. Ühe tööpakkumise sain ma näiteks ühelt hästi lahedalt peolt, mistõttu pean seda kõige erilisemaks ‘kanaliks’.

Kevin: Sõprade kaudu, CV Keskuses vaatan ringi kuid enamasti läbi LinkedIn portaali. Kõige erilisem ja huvitavam koht oleks äkki Instagrami reklaamid, kust mõnikord tuleb tõesti huvitav pakkumine.

Kui oled tööle kandideerinud, siis kas värbamisel väljalubatu on ka tegelikkuses realiseerunud?

Liis: Jah, näiteks olen saanud ööbimiskoha ja ise kujundada oma töögraafiku.

Triin: Ei ole siiani kandideerinud.

Marget: Jah. Tänapäeval on tööandjad väga vastutulelikud ja kohusetundlikud inimesed, kes ei karda sinusse aega panustada (minu kogemuse põhjal).

Kevin: Jah, ikka.

Ülal on nelja tudengi vastused, kuid nemad ei peegelda kõigi tudengit arvamust. Instari atraktiivse tööandja uuring annab ülevaate umbes 3000 tudengi vastusest. Kui Sa tahad teada saada üldist tudengite arvamust, siis kirjuta Johannale (johanna.mertsina@instar.ee) või vaata 2019. aasta uuringu pakkumist täpsemalt siit.