06. aprillil toimus Tallinna Lauluväljakul PARE 30. aastapäeva konverents Parem homne. Sel aastal oli fookuses kolm teemat: tulevik, väärtuslikum elu ja tasakaal.
30. aastaga on personalijuhtimise valdkonnas palju muutunud. Nii personalijuhi roll kui ka positsioon ettevõtetes on saanud uue tähenduse. Kui 30 aastat tagasi oli personalijuht veel kaadritöötaja, kelle peamiseks ülesandeks oli vaid paberimajanduse korras hoidmine, siis tänapäevased väljakutsed on hoopis keerukamad. Eriti suured muutused on toimunud just viimaste aastate jooksul, kus erinevate kriiside kiuste on personalitöötajatel vaja olnud hoida töötajaid tasakaalus neid väärtustades ja julgustades, et tulevik saab vaid paremaks minna.
Seekordse konverentsi eesmärgiks oli jagada parimaid praktikaid vaadates just helgema tuleviku suunas ning tuues kokku personalivaldkonna esindajad omavahel kogemusi ja ideid jagama.
⚡Konverentsipäeva alustas Buurtzorg´i asutaja ja tegevjuht Jos de Blok, kes tõi praktilised näited oma kogemustest isejuhtivate tiimide toetamisel. Ta on juhina kindel, et inimesed peaksid ise otsustama, kuidas tööd teha ning juhi rolliks on luua selleks toetav keskkond ise liigselt sekkumata. Jos usub, et töötajad tahavad autonoomiat ja tundes rohkem omanikutunnet, mõtlevad nad ise, kuidas midagi paremaks teha. Selleks, et töötajad end hästi tunneksid, tuleb automatiseerida kõikvõimalikud rutiinsed tegevused ning muuta töö efektiivsemaks ja läbimõeldumaks. Nii on võimalik maksta ka paremaid töötasusid. Motiveeri oma inimesi ja lase neil teha seda, mis neile meeldib. Josi meelest on klassikaline juhtimine piirav ning tema hinnangul peaks töötajaid juhtima peamiselt toetamise ja coachimise abil.
Kui Sa teed midagi hästi ja su töötajad on õnnelikud, siis leiavad ka kliendid Su üles!
⚡Triin Kask Soulie kaasasutaja ja tegevjuht rääkis, kuidas raskused ja väline surve inimesi meeskonnas liidavad ning kuidas julgus proovida, ning vahel ka ebaõnnestuda, võib lõpuks viia suurte võitudeni.
Triin usub, et oma töötajaid tuleb võimustada, neid usaldada ja anda autonoomiat otsuste vastu võtmiseks. Ta on õppinud, et vale otsus on parem kui edasilükatud otsus. Julgustada tuleb uudishimu, sest nii toimub õppimine. Triinu jaoks on tähtis hoida oma fookus paigas – mida me tahame tegelikult üheskoos saavutada? – sest see tagab energia koondumise. Triin arvab, et tuleks valida üks eesmärk ning teha seda maksimaalselt hästi. Kuid kindlasti tuleb varuda kannatust, sest tulemusteni jõudmine võtabki aega.
⚡LHV panga juht ning Parim Juht 2022. aastal Madis Toomsalu ja LHV personalijuht Liisa Põldma rääkisid vestlusringis sellest, kuidas nägi välja LHV teekond atraktiivseks tööandjaks.
Madis ja Liisa kinnitasid eelkõnelejate sõnu, et ei tohi karta eksperimenteerida, sest uusi lahendusi katsetades valmistatakse töötajad ette ka nn tormis ellujäämiseks. Olles tormiks valmistunud, osates leida väljapääse, omades julgust proovida – vaid nii saab neist tugevamana väljuda.
Selleks, et töötajatel oleks julgust eksperimenteerida, tuleb luua usalduslik õhkkond. Inimesi tuleb kuulata, igaühe jaoks peaks meeskonnas olema vähemalt üks sõber – keegi sümpaatne ja usaldusväärne, kellele vajadusel oma muret jagada.
Oma töötajaid tuleb hoida ka kriiside ajal, LHV ei koondanud ega lasknud oma inimesi lahkuda kriisiperioodidel, nad teadsid, et see lõhuks ettevõtte kultuuri, mille loomise ja kujundamisega on pidevalt tegeletud. Kuigi ka neil oli keerulisi perioode, siis Madis teab, et tuleb vaadata pikemat perspektiivi – kõik kriisid on mööduvad ja kui parimad inimesed on ettevõttes hoitud, siis saab edasi liikuda senisest veelgi tugevama meeskonnana. Liisa lisas, et tööandjabränding algab ettevõttest seestpoolt, selleks, et saada atraktiivseks tööandjaks ka väljaspool ettevõtet, peab oma inimestele olema koguaeg parim tööandja!
⚡Käitumisstrateegia ekspert ja EAPMi juhatuse liige David Ducheyne jagas oma teadmisi säilenõtkusest. Tänapäeval on säilenõtkus muutunud üksikisikute, organisatsioonide ja isegi ühiskonna jaoks järjest olulisemaks ning seisneb tagasilöökidest taastumises.
Me kõik peame igapäevaselt adapteeruma – kliimamuutuste, pandeemiate, tehnoloogilise arengu ja demograafiliste muutustega aga kahjuks ka sõdade ja terrorirünnakutega.
Säilenõtkus on Davidi sõnul mitmetasandiline -inimeste, meeskondade, ettevõtete ja ka ühiskondade tasandil. Vaid koostöös seisneb edu võti. Säilenõtke tuleb olla pidevalt, eelkõige just tuleviku vaates. Sellest pole kasu, kui sa kunagi said raskustest üle, oluline on, et sa suudaksid säilenõtkust ka edaspidi säilitada, see aitab tulevikus muudatustega adapteeruda.
David tõi välja 4 punkti, mis on säilenõtkeks saamiseks üliolulised: Kohanemisvõime, koostöö, eesmärk, usaldus (Adaptability, collaboration, purpose, trust)
Tema hinnangul on usaldus kõige alus. Kui ettevõttes valitseb usaldus, turvalisus, usk juhtidesse ja tegutsemisvabadus, siis julgevad töötajad olla haavatavad ning ei karda eksperimenteerida. Juhtide eesmärgiks on seada ühised eesmärgid, tagada vajalikud ressursid ja eemalda töötajate teelt takistused. Oluline on võime teha koostööd. Koostööoskus peab algama juba juhtimistasandilt. Kui juhid ei suuda koostööd teha, siis ei suuda seda ka töötajad.
Davidi sõnul on parim aeg säilenõtkuse loomiseks siis kui kõik on hästi.
Think human, act human!
⚡Better Minds at Work tegevjuht Elke Geraerts aitas meelde tuletada, kui oluline on oma ajusse investeerida.
Kahjuks oleme liikumas sellise maailma suunas, kus normaalsuseks on smombieks (smartphone zombie) olemine ja hirm, et me jääme millestki ilma (FOMO –fear of missing out).
Oma ajusse investeerimine toob kaasa rohkem nobedust, energiat ja õnnetunnet ning vähem stressi.
Aga kuidas seda teha?
- Fokusseeri ühele tegevusele korraga – inimaju ei suuda multitaskida, ümberlülitamine võtab aega ja palju energiat
- Loo mikroharjumusi – tegele fokusseeritult vähemalt 10 minutit järjest ainult ühe asjaga.
- Loo tähelepanu rituaal – loo rituaal, mis annaks su ajule info, et on aeg hakata fokusseeritult töötama, selleks võid näiteks organiseerida oma töökeskkonda, et organiseerida oma tähelepanu, kuulata iga kord enne tööle keskendumist ühte kindlat muusikat, teha hingamisharjutusi või luua endale mõni muu sobiv harjumus
- Jänesed ja elevandid – väikesed segajad (e-mail, sõnumid, vestlused, sotsiaalmeedia) ja keerulised/mahukad tööd. Kui sa jahid elevante, ära lase end häirida jäneste püüdmisest. Värske ajuga ära hakka jäneseid püüdma. Võta elevant ette! Värske ja puhanuna on keeruliste ja mõtlemist vajavate töödega tegelemine palju lihtsam ja kiirem. Ära jääb ka pidev edasi lükkamine ja stress, kuna sa tead, et see töö ei kao ju kuskile.
- unfocus – vaata vahel ka pilvi ja lase meelel rännata, et aju leiaks viise, kuidas probleeme lahendada.
Küsi endalt iga päev 3 küsimust – 1) mida ma tegin täna, mille üle ma uhke olen, 2) mida tegi keegi teine, mis mulle meeldis 3) mida ma nautisin täna.
Ka Elke toob välja psühholoogilise turvalisuse olulisuse: „Brain performance is all about safety“. Tema hinnangul on probleemilahendus meeskonnasport ja ta soovitab kaasata oma meeskonda täiesti erineva nägemusega inimesi. Lisaks soovitab Elke jätta ajule ruumi, et proovida ja katsetada – try, fail, learn, repeat, ning ütleb, et alati ei pea saavutama kõige kõrgemaid eesmärke, oluline on see, kuidas sa ise ennast hindad.
⚡Killu Kolsar ja Sandra Raju naistele ja ettevõtetele suunatud kogemuskoolitustega tegelevast ettevõttest ASI ON MINUS! aitasid selgust tuua selles, mida me ise tahame ja mis teeb meid õnnelikuks.
Selgus võib seisneda nii väikestes kui ka suurtes asjades – mida täna selga panna vs mida ma tegelikult tahan. Selguse loomine on pidev protsess – analüüsimine ja tegutsemine. Ennast analüüsides võime aru saada, et me vajame muutusi selleks, et saada õnnelikumaks. Enamasti me kardame muutusi ja tööd, mis sellega kaasneb ja ausust iseenda vastu. Aitab, kui mõelda, mis teeb meid õnnelikuks juba täna, mida me teeksime siis, kui me ei peaks raha pärast muretsema, kas me elaksime samasugust elu edasi, kui teaksime, et meil on elada jäänud vaid aasta.
Ning seejärel teha esimene, kasvõi väga pisike samm muutuse suunas, sest nii saavad alguse suured muutused.
⚡Järgmise esinejana jagas Perttu Pölönen oma ettekandes infot oskustest, mida meil tulevikus vaja läheb ning mida robotitega asendada ei saa.
Põhjalik ettekanne sisaldas lausa 12 erinevat oskust või omadust, mida tulevikus järjest rohkem väärtustada.
- Suhtlemine ja jutuvestmine
- Kirg ja karakter
- Uudishimu ja katsetamine
- Püsivus ja kannatlikkus
- Tehnoloogia ja tulevik
- Kaastunne ja ausus
- Moraalne julgus ja eetika
- Kriitiline mõtlemine ja tõlgendusoskus
- Loovus ja improvisatsioon
- Probleemide lahendamine ja kohanemisvõime
- Ettevõtlikkus ja meeskonnatöö
- Heaolu ja eneseteadlikkus
Perttu Pölönen ettekanne Foto: Ardo Kaljuvee
Peamiseks võtmesõnaks ongi see, et inimene pole masin – meie eeliseks on inimlikud oskused, mineviku kogemused, oskus interpreteerida seda, mida me kogeme. Nende omaduste ja oskustega saame tulevikus edukalt hakkama, sest need on asendamatud omadused.
⚡Solaride turundusjuht Asso Soosalu, jagas oma kogemust, kuidas teha midagi, mida pole kunagi varem tehtud ehk näide Solaride päikesepatareidel liikuva auto eduloost.
Asso jagas oma kogemust, kuidas julgelt unistades ja unistusi ellu viies jõuda tuleviku muutmiseni. Ta ütles, et me suudame teha võimatut, kui kõik on valmis ühiselt oma aja, higi, vere ja pisarad eesmärgi nimel panustama, selleks, et inspireerida oma peret, tuttavaid, kliente ja kogu maailma.
⚡Inspireerivale konverentsile pani punkti särtsakas Magnus Lindkvist, kes tuletas meelde, et erinevused rikastavad ning aitavad jõuda uute lahendusteni. Ta mainis, et kuigi me oleme kõik sisemiselt veidi imelikud, on just see fantastiline lääts läbi mille maailma vaadata.
Me ei oska ennustada tulevikku, ilma ega majandust. Eksperimenteeri ja vaata, kuhu sa välja jõuad. Parim näide eksperimendist on meie elu. Mida kõike me oleksime võinud teha? Kui palju meil valikuid oli? Peamine on mitte alla anda. Ole alandlik ja tunne huvi kõige vastu. Ära unusta ka igavleda, sest igavledes tekivad parimad ideed.
Turbulentsed ajad on need, mil tekivad imelised, uued ideed.
Kokkuvõtteks jäi konverentsist kõlama usaldusliku keskkonna loomise olulisus, et oleks julgust katsetada ja eksperimenteerida. Anna oma töötajatele vabadust vastu võtta otsuseid ning usalda neid ilma liigselt igapäevatöösse sekkumata.
Kui aga tahaksid teada, mida ootavad tööandjatelt noored, siis telli Instari atraktiivsete tööandjate uuring.
Uuring annab sisendi, mille alusel kaardistada hetkeolukord,
hinnata, kas juba tehtud tegevused on tulemuslikud olnud ning planeerida tulevikku.
Praegu on parim aeg üle vaadata oma sisemised tugevused ja väljakutsed ning ajakohastada väärtuspakkumine selleks, et hoida olemasolevaid töötajaid ning olla valmis turbulentses keskkonnas ellujäämiseks.
Kindlasti küsi lisa ja võta ühendust 👉 info@instar.ee
Telli uuring kohe SIIT
