04.04.2024 toimus Viimsi Artiumis PARE konverents pealkirjaga “Päriselt. Võrdselt.”. Päeva läbivaks teemaks oli juhtimine läbi võrdsuse ja aususe prisma ning arutleti selle üle, kuidas mõjutavad juhtimispraktikad organisatsioonide edu ja töötajate rahulolu. Meie Instariga olime ka muidugi kohal ja kohtusime päeva jooksul paljude heade koostööpartnerite, aga ka uute toredate inimestega. Võib julgelt väita, et tegemist oli tipptasemel konverentsiga, mis pakkus nii meelelahutust kui ka väga põnevaid ettekandeid. Nüüd ongi hea tuua välja mõningad mõtted, mis meie jaoks eriti kõlama jäid.
Võrdsus, autentsus ja mitmekesisus
Verstoni tegevjuht Veiko Veskimäe rõhutas, et võrdsus töökohal peab olema standard, see ei saa olla püüdlus. Äri tehakse alati inimeste vahel ja nende hoidmine on juhi kõige olulisem ülesanne. Kui see tähendab, et peab lahendama inimeste erinevaid muresid, siis tuleb seda teha, sest õnnelikud inimesed tõmbavad ligi teisi õnnelikke inimesi. Mitmed konverentsil ettekandeid pidanud esinejad tõid välja, et iga inimene peab lõpuks jääma ikkagi iseendaks. Pole oluline, mis ametikohal sa oled, tähtis on see, et oleksid autentne sina, sest iga inimene on piisav just sellisena, nagu ta on. Ka multikultuurne tippjuht Ruben Brunsveld selgitas väga hästi mitmekesisuse omaksvõtmise olulisust ja tõi meeleoluka tsitaadina välja, et lausa Taylor Swift on öelnud, et maailmas on ruumi eeskujudeks, kes teevad vigu. See on tõesti tõsi, keegi ei pea olema perfektne. Nagu Brunsveld ütles, siis haavatavus on ju see, kust igasugune innovatsioon, loomingulisus ja muudatused üldse alguse saavad.
Tehisintellekt ja tehnoloogia
On selge, et nii tehisintellekt kui ka tehnoloogia areng üldiselt on tulnud selleks, et jääda. Millest aga alustada, kuidas tehnoloogiat kõige paremini rakendada ja kasutusele võtta ning kes peaks seda tegema? Kindel on, et seda ülesannet ei peaks veeretama ainult organisatsiooni IT-osakonna peale, sest tehnoloogia ja selle kasutusele võtmise juhtimine ei ole mitte lihtsalt infotehnoloogiline väljakutse, vaid see on tegelikult inimeste juhtimine. Creative Docki klienditeenindusjuht Chris Robbins rõhutas oma ettekandes, et tehisintellekti kasutuselevõtt ei peaks algama sellest, et õpetame oma inimesed AI-d kasutama, vaid kõigepealt tuleb läbi mõelda, mida selline muudatus organisatsioonis üldse kaasa toob. Kas töötajad usaldavad AI-d? Kas tehisintellekti kasutamine mõjutab kuidagi ettevõtte ärilist strateegiat? Tehisintellekti strateeg ja mentor Elin Hauge selgitas, et tehisintellekt ei ole mingi maagia, vaid lihtne matemaatika ja tööriist, mille kasutusele võtmine on lihtsalt loomulik järgmine samm ühiskonna arengus.
Miks on meie tippjuhtide seas vähe naisi?
Tartu Ülikooli professor Raili Marling andis konverentsil kuulajatele ülevaate Praxise ja TÜ uuringust, milles uuriti põhjuseid, miks ikka veel ei ole Eestis piisavalt naistippjuhte. Olgugi et ettekanne oli pigem meeleolukas, siis probleemi sisu on kurvastav. Statistika ei valeta ja Eestis on naiste osakaal tippjuhtide seas võrreldes Euroopa Liidu keskmisega väga madal. Miks see siis nii on? Alustada võib sellest, et naisjuhti kajastatakse meedias kui midagi erakordset, sest tippjuhina kujutatakse tavaliselt ette meest. Pole just väga inspireeriv ja julgutav, eks? Teise olulise märkamisena tõi Marling esile, et kuidagi on juhtunud nii, et mehed satuvad sageli juhiks “juhuslikult”, aga naised näevad selle nimel rohkem teadlikult vaeva. On lausa levinud arvamus, et naine peab juhiks õppima, aga mees on juhiks sündinud. Tippjuhtide seas võib naisi olla vähem ka seetõttu, et ühiskonnas on endiselt levinud arusaam, et naine peab pärast tööd kodus hoolitsema kogu pere käekäigu ja rahulolu eest ning tegelema kodus vajalike toimetustega, kuid mehel on pärast tööpäeva vaja kodus puhata. Sellistesse soostereotüüpidesse kinni jäädes ei ole üllatav, miks on täna Eestis naissoost tippjuhte vähe. Nii Raili Marlingu ettekanne kui ka sellele järgnenud paneeldiskussioon andsid igal juhul palju mõtlemisainet ning loodetavasti peab Eestis tulevikus sel teemal rääkima järjest vähem ja meie võimsad naised jõuavad üha enam tippjuhtideks. Igasugune mitmekesisus viib edasi ja nagu ütles Ericsson Eesti tegevjuht Sirli Männiksaar, siis naiste suurem kaasamine on selgelt ka äriline kasu. Tema ettekanne oli tõeliselt inspireeriv ja julgustas kõiki inimesi vaatamata soole olema ise oma karjääri CEO.
Tööta endast parematega
Tuntud ütlus, et ei tasu olla kõige targem inimene ruumis, peab paika. Ka PARE konverentsil käis mitme esineja ettekandest läbi mõte, et alati tasub end ümbritseda endast paremate inimestega. Kolleeg, kes on ekspert milleski, millest sina suurt midagi ei tea, mõjub suure tõenäosusega inspireerivalt. Juht, kellele kõik järgneda tahavad, tõstab motivatsiooni anda endast parim iga päev. Kui kollektiivis on inimestel erinevad tugevused, siis parimaks meeskonnatööks tuleb lihtsalt rakendada iga inimese individuaalseid tugevusi. Kaitseväe brigaadikindral Vahur Karus tõi konverentsil paralleeli sõjalise juhtimisega: “Tahame alati olla vastasest paremad, aga ainus võimalus selleks on kavalam mõtlemine ja seda teevad parimad inimesed.” See tähendab, et konkurendiga võistlemisel on vaja suurepärasteks tulemusteks ja silmapaistvamateks saavutusteks just parimaid talente. See mõte käib Instari tegemistega hästi kokku, sest ka meie peamine eesmärk on aidata tööandjatel silma paista nii, et kõige helgemad pead just nende juures töötamisest unistaksid – selleks ju tööandja bränding mõeldud ongi.
