Saabunud on aeg 11.nda postituse jaoks. 🎉 Selles postituses tuleb juttu #hashtagide kasutamisest. Sellest, millisel platvormil on neid kõige parem käiku lasta ja kuidas võtta #hastagidest viimast 😉. Näitan kuidas #hashtag aitab ettevõttel lõigata kasu sotsiaalmeediast ilma, et tal seal kasutajagi oleks. Toon välja ka mõne mõtlemiskoha, mis puudutab #tagi kasutamist 🤔. Nagu ikka, annab lõpuks oma kommentaari teema kohta Instari ekspert 🤗. Rõõmsat lugemist! 😊

Minule, kui aktiivsele sotsiaalmeedia kasutajale on hastagid saanud lahutamatuks osaks internetis 😄. Alles hiljuti tuli mul ette olukord, kus pidin otsima internetist puust kandiku jaoks inspiratsiooni (ärge küsige miks 😂). Nagu ikka andsid Google pildid mulle umbes miljon vastet, aga täpselt sellist, nagu mul mõttes oli, ma sealt kohe ei leidnud. Sestap oli järgmine loogiline käik minna Instagrami ja toksida otsingusese #woodentray ja koheselt oli palju värsket inspiratsiooni jälle mu silme ees 😍. Inimesed kasutavad sotsiaalmeedias hashtage ka oma postituste lühikirjeldamiseks ning seal tuleb alatasa välja ettevõtete nimesid ja asukohti, millega nad parasjagu seotud on. Tänu sellele tekib hashtagidest ettevõttele oma #tagi leht ning kui inimesel tekib suurem huvi mingi organisatsiooni vastu, siis sealt saab alatihti kõige siiramat infot 👍.

Hashtagide kasutamine on osa sotsiaalmeedias figureerimisest. See on lihtne viis, kuidas teha oma ettevõte nähtavamaks ja ülesleitavamaks. Hashtage korrektselt kasutades on võimalik ka oma postitusi organiseerida. Lisaks annavad need sulle lihtsa võimaluse oma jälgijaskonda tegutsema panna, kutsudes üles oma ettevõtte #hashtagi kasutama. Nii on kogukonna ülesehitamine sotsiaalmeedias lausa lust ja lillepidu 🎉. Populaarseid platvorme, kus #tagi kasutada saab, on mitmeid. Facebook, Instagram, Twitter ja LinkedIn on kõik nende kasutamise teinud väga mugavaks. Samas soovitan esialgu jääda Facebooki ja Instagrami juurde, kuna need kaks on Eestis lihtsalt teistest palju populaarsemad 😉.

Kui ettevõttel on sotsiaalmeedias kasutaja olemas, siis on tal küllaltki kerge oma hastage juhtida. Selleks on vaja lihtsalt kõik enda postitused õigete #tagidega ära märkida. Lisaks võib panna ka oma töötajad hashtage kasutama, stiilis #tööettevõttesx. See on hea selleks, et olla läbipaistvam just inimese jaoks, kes näeb end kunagi selles ettevõttes töötamas. Lisaks saab hashtagi ümber siduda konkreetseid ettevõtte traditsioone ja kombeid, mida on vahva teistele näidata. Levinud on ka kogukonda kaasavad #hashtagid, mida kasutab näiteks Tartu Ülikool 💯. Selle haridusasutuse Instagrami kasutaja kutsub inimesi üles lisama pilte kasutades #tartu ja #unitartu hashtagi. Peaagu igapäev valivad nad uutest piltidest parima ja postitavad selle ka oma instagrami lehele üles.

Aeg-ajalt tuleb ette, et mõnel firmal ei ole võimalik sotsiaalmeedia kontot teha, kas siis emaettevõte kuskil kaugel välismaal ei luba või on selleks mingi muu põhjus 😏. Samas sotsiaalmeedias kohalolek on tänapäeval väga oluline ning sellest ilma jääda ei taha keegi. Õnneks hashtagid on need, mis seda olukorda leevendavad 😃. Ettevõtted, kes sarnase probleemi ees seisavad, rakendavad edukalt tööle oma töötajad. See, et firmal ei ole oma sotsiaalmeedia kontot ei tähenda, et selle töötajad kokkulepitud hashtage kasutada ei või. Neid samu #hashtage on väga mugav hiljem lisada oma kodulehele ja värbamislehele nii, et uued värsked postitused on alati nähtaval. Heaks näiteks on ettevõte Taevas Ogilvy (näed siit 🏆). Muidugi hoiatan kohe ära, et #hashtagide valikul tuleb olla ettevaatlik, kui plaan on siduda see kodulehega. Mõistlik on kasutada mingit spetsiifilist sõna. Muidu võib juhtuda, et näiteks Eesti piimatööstus ettevõte Tere mõtleb endale hashtagi #tere_eesti ja varsti ilmuvad sinna alla turistide pildid lennujaamast 😂.

Instari eksperdi Kersti Vannase kommentaar:

“# on üks kanal oma tulevaste töötajate sihtrühma kõnetamiseks.

Üks olulisi töökoha hoidmistegureid on suurepärane meeskond. Üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna ja nii ka pilt meeskonnast räägib rohkem kui pikk kirjalik tekst.

Tasuks mõelda korra ka teistpidi. Tööotsija soovib näha infot tööandja kohta, kuid kui organisatsioon ei taha/julge oma töötajaid/meeskonda/elu tööjuures näidata, tekib küsimus miks? Seega pigem näidake, millised te tegelikult olete, sest uskuge tööotsijad pole selgeltnägijad ja nad tõesti ei tea, kui tore tööandja te tegelikult olete, kui te seda ise ei näita.

Pluss # on tasuta võimalus!”

Kui sulle meeldis mida lugesid ja said midagi huvitavat teada, siis jaga seda postitust ka teistega 😊. Küsimuste korral leiad mind Facebook’ist, LinkedIn’ist või Instagramist😉. Järgmine postitus tuleb juba järgmisel teisipäeval! Seniks Toredat Augusti algust! ☀