8. aprillil toimus PARE konverents, mis tõi kokku inspireerivad esinejad ja andis osalejatele võimaluse mõelda juhtimise, tööelukultuuri ja isikliku arengu teemadel. Tänavuse konverentsi läbivaks märksõnaks võiks pidada avatud meelt – valmisolekut öelda „jah“ uutele ideedele, aga ka oskust olla aus nii enda kui teistega. Järgnevalt toome välja peamised mõtted konverentsi esinejatelt, mis Instari tiimi kõnetasid ja kaasa mõtlema panid.

Linnar Looris: „Ütleme jah uutele asjadele“

Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris avas konverentsi isikliku ja ausa ettekandega, kus ta rääkis oma teekonnast lavalt juhiks. Ta rõhutas, et juhtimine algab iseenda juhtimisest. Kui tantsija keskendub laval iseendale, siis juhina on fookuses meeskond – tuleb märgata teisi, olla tänulik ja hoida suurt pilti.

Looris jagas ka oma kolme põhiväärtust: viisakus, vastutuse võtmine ja kommunikatsioon. Tema sõnum oli selge: töö- ja eraelu väärtused peaksid olema kooskõlas. Kui need on lahus, tekib pidev sisemine konflikt. Ta tõi humoorikalt välja, et ta on „taastuv people pleaser“ – inimene, kes varem püüdis kõigile meeldida. Nüüd teab ta, et see on väsitav ja lõpuks ei tee see rõõmsaks ei teda ega teisi. Eriti kõnetas meid tema üleskutse anda ja vastu võtta tagasisidet, mitte ainult kriitika või tunnustusena, vaid arenguvõimalusena. Tema viis küsida tagasisidet oli inspireeriv: „Mis on meie arenguvõimalus? Mida saan mina teha, mida sina?“ – aus, arvestav ja edasi viiv.

Laura Bates: Kultuur, mis ühendab – või lõhub

Laura Bates tõi lavale tõsise, aga äärmiselt vajaliku teema – kuidas madala taseme seksism ja vaenulik suhtlus, olgu see tööl või internetis, normaliseeruvad vaikides. Tema isiklik kogemus noorena bussis, kus teda ahistati ja keegi ei sekkunud, illustreeris hästi, kui ohtlik on kõrvale vaatamine. Tema sõnum oli lihtne, aga jõuline: kultuuri kujundavad inimesed. Kui organisatsioonis on selged ootused, läbipaistvad protsessid ja juhtkonna tugi, saab ka keeruliste teemadega tegeleda. Meestel on siin oluline roll – mitte kui vastandpooltel, vaid kui liitlastel, kes aitavad kujundada toetavat, kaasavat ja turvalist töökeskkonda. Ta tõi häid näiteid tuntud meestest, kes on kasutanud oma positsiooni ja häält, et toetada soolist võrdõiguslikkust.

Cyriel Kortleven: YESSS! – kuidas muuta muutus lihtsaks

Kortleveni ettekanne oli energiline ja praktiline. Tema keskne sõnum oli, et maailm muutub kiiresti ja me ei saa seda kontrollida, aga saame muuta oma mõtlemist. Sageli ongi takistuseks mitte muutus ise, vaid meie suhtumine sellesse. Meelde jäi näide, kus ühes paaritöös pidi üks inimene iga idee peale „ei“ ütlema ja see tõi kaasa loovuse kadumise. Kui vastus oli alati „jah“, tekkis energiat ja uusi mõtteid. Muutus algab mõttemustrist.

Ene-Margit Tiit: Põlvkondade vahelised sillad

Matemaatik ja rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit andis ülevaate Eesti rahvastikust ja tööjõu muutustest. Tema sõnul on suurim probleem, et noori on järjest vähem ja vanemaealiste osakaal kasvab. Samas pole põlvkondade vahel nii suuri erinevusi, kui sageli arvatakse. Tema sõnum oli lootustandev – põlvkonnad saavad üksteiselt palju õppida, kui nad austavad ja kuulavad teineteist. Tänapäeval julgevad töötajad rohkem seista oma õiguste eest, aga samas hinnatakse endiselt tarkust, osavust ja töökust igas vanuses. Eriti jäi meelde mõte fakt uuringutest, et mida vanem inimene, seda suurem on rahulolu tööeluga.

Tippjuhtide arutelu: Edu = usaldus + raamid

Ivo Suursoo ja Maimu Saska OIXIO-st arutasid, kuidas juhtida edukalt organisatsiooni nii, et töötajad tunneks end turvaliselt ja motiveeritult. Nad rõhutasid, et tulemusi ei saa nõuda ilma hoolivuseta. Inimene peab tundma, et tal on lubatud eksida ja katsetada.

Kultuuri ei saa luua ainult distantsilt – meeskonnavaim vajab kohtumisi ja siiraid suhteid. Samas ei tähenda see, et kodus töötamine oleks välistatud – pigem peab olema selge, kuidas tulemuslikkust mõõta ja infot liigutada. Suursoo märkis, et kui ametikohal pole võimalik tulemuslikkust hinnata, tuleks küsida, kas seda kohta on üldse vaja.

Kaamos pereettevõte: Kuidas jääda iseendaks ja koos püsima?

Juulika Vahter ja Jürgen Mikk Jõeleht jagasid oma pereettevõtte Kaamos lugu, kus nad töötavad koos õe ja vennana. Nende koostöö aluseks on pereharta, vastutuse jagamine ja arutelupõhine otsustamine. Eriti inspireeriv oli nende ausus, kuidas tasakaalustada isiklikku õnne ja omaniku rolli. Nad ei karda kasutada ka väliseid nõukogu liikmeid, et saada värskeid vaateid. Nad on teadlikud, et kolmanda põlvkonna ellujäämine pereettevõtetes on haruldus, sest see vajab teadlikku panustamist ja koostööoskust, kuid ettekande põhjal võiks küll avaldada lootust, et Kaamos suudab pereettevõttena jätkata veel pikalt.

Sarah Happel: Julge vestelda südamest

Sarah Happel kutsus üles mõtlema, milliseid vestlusi me päriselt peame. Kas me juhime inimesi öeldes neile, mida teha (consulting)? Jagame kogemusi (mentoring)? Või aitame neil ise vastuseid leida (coaching)? Ta rõhutas, et parimad vestlused tulevad südamest. Juht ei pea olema ideaalne – piisab, kui ta on aus. Näiteks võib mitte ainult töötaja, vaid ka juht öelda 1:1 vestlusel: „Ma ei ole sellise vestlusega harjunud, tunnen veidi ärevust.“ Just see ausus loob usaldust.

Rob Baker: Job crafting – igaühe võimalus kujundada oma töö

Töö kujundamise ekspert ja innovatsioonijuht Rob Baker tutvustas job craftingu mõistet – võimalust kujundada oma tööd selliseks, mis toob rohkem tähendust ja rahulolu. Töö ei pea muutuma ainult organisatsiooni vajadusest lähtuvalt, vaid ka töötaja isiklik panus ja huvid võivad seda kujundada. Kui inimene saab ise midagi luua, hindab ta seda rohkem. See toetab nii tööõnne, heaolu, kaasatust kui ka innovatsiooni. Ta soovitas võtta iga nädal vähemalt tund aega ja küsida: kuidas ma saan oma tööd 1% paremaks muuta?

Kokkuvõtteks:
PARE konverents 2025 oli täis mõtteid, mis kutsusid üles aususele, koostööle ja julgusele. Kõige olulisem oli ehk meeldetuletus, et muutus algab meist endist – meie mõtetest, väärtustest ja valikutest. Olgu tegemist juhtimise, kultuuri kujundamise või isikliku töö kujundamisega – oluline on öelda „jah“ iseendale ja teineteisele.