Password 2026 konverentsil esines Instari tegevjuht Kersti Vannas, kes tõi oma ettekandes selgelt välja, et töötajate kaasamisel on äriline vajadus. Kui tööandja brändingust räägitakse sageli kui millestki pehmest ja raskesti mõõdetavast, siis selle ettekande fookus oli vastupidine: numbrid, mõju ja konkreetsed tagajärjed. Kõige olulisem sõnum oli, et töötajad on organisatsiooni kõige mõjusam turunduskanal.

Esimene oluline mõte puudutab töötajate kaasamise vältimatust. Eesti tööturg ei muutu lähiaastatel lihtsamaks. Sündimus langeb ja tööealiste inimeste arv väheneb, mis tähendab, et iga värbamisotsus muutub järjest kallimaks. Kui ühe töötaja leidmine maksab keskmiselt umbes 4000 eurot ning tema asendamise kulu võib ulatuda vähemalt kolme kuu, aga sageli isegi kuni kaheksa kuu palgani, siis ei ole tegemist väikeste summadega. Siin muutub eriti oluliseks see, millise kogemuse inimene ettevõttega saab, isegi siis, kui ta pärast kandideerimist lõpuks tööle ei tule. Näide Virgin Mediast illustreerib seda valusalt: märkimisväärne osa kandidaatidest, kes said kandideerimisprotsessis eitava vastuse, olid samal ajal ka ettevõtte kliendid. Negatiivne kogemus ei jäänud ainult värbamisprotsessi piiridesse, vaid kandus edasi tarbimiskäitumisse. Inimesed ei soovinud enam sama ettevõtte teenuseid kasutada ning ettevõttele läks see sõna otseses mõttes kalliks maksma.

Teine mõte puudutab seda, miks töötajad üldse peaksid oma tööandjast rääkima. Sageli eeldatakse, et see tuleb loomulikult või lojaalsusest, kuid tegelikkuses see nii ei toimi. Inimesed ei jaga sotsiaalmeedias sisu ettevõtte, vaid iseenda pärast. Kui töötaja näeb, et tema nähtavus kasvab, tema võrgustik laieneb ja see loob talle uusi võimalusi, muutub ka tema motivatsioon. Tööandjast rääkimine on siis osa töötaja isiklikust arengust. Lisaks annab see töötajale võimaluse mõjutada, kes on tema tulevased kolleegid. See on väga praktiline ja sageli alahinnatud aspekt. Inimesed tahavad ju töötada koos tugevate ja motiveeritud kolleegidega ning sotsiaalmeedias nähtav olemine aitab neid ligi meelitada. Kui organisatsioon suudab selle loogika enda kasuks tööle panna, ei pea töötajaid enam motiveerima, sest nad näevad nähtav olemises ka ise kasu.

Kolmas oluline tähelepanek puudutab seda, kuidas töötajate kaasamine päriselt tööle panna. Lihtne üleskutse “jagage rohkem” ei anna tulemusi. Ettekandes toodud näited sellistest organisatsioonidest nagu Rimi, Eesti Kohtud, Lidl ja Scania näitasid, et edu taga on süsteemne lähenemine. Töötajatele antakse oskused, neile luuakse selge raamistik ja neid toetatakse ideede ning sisuga. See tähendab, et inimesed ei pea ise nullist mõtlema, mida ja kuidas postitada, vaid neil on olemas kindel suund ja turvaline tunne katsetamiseks. Samal ajal jääb sisu autentseks, sest see tuleb töötajate päriselust, mitte turundusosakonna laualt. Just see autentsus on põhjus, miks töötajate lood kõnetavad rohkem kui ettevõtte ametlikud sõnumid. Inimesed usaldavad inimesi, mitte logosid.

Neljas ja võib-olla kõige kainestavam mõte on see, et kogu teema taandub lõpuks rahale. Töötajate loodud sisu levib sotsiaalmeedias orgaaniliselt paremini kui ettevõtte enda kanalite postitused. See tähendab, et sama nähtavuse saavutamiseks kulub vähem reklaamiraha. Samal ajal paraneb ka värbamise efektiivsus, sest kandidaadid jõuavad ettevõtteni kiiremini ja suurema usaldusega. Kui sellele lisada veel väiksem voolavus ja parem töötajakogemus, siis muutub pilt üsna selgeks. Töötajad kui turunduskanal on investeering, mis tasub end mitmekordselt ära.

Kokkuvõttes võib öelda, et Kersti ettekanne selgitas, et töötajate kaasamine on ilmselgelt vajalik, küsimus on pigem selles, kuidas seda teha nii, et see päriselt toimiks. Ettevõtte kõige mõjusam turundus on näha sellest, mida räägivad tema töötajad. Kui nad räägivad siiralt ja oma kogemuse pealt, on sellel mõju, mida ükski kampaania ei suuda asendada.

Kui tahad brändisaadikute teekonnaga alustada ka enda ettevõttes, siis võta julgelt ühendust meie projektijuhi Birgit Ruunikuga (birgit.ruunik@instar.ee).