Tehnoloogia areneb kiiresti, tööjõuturg on globaliseerunud ja Eesti seisab silmitsi väljakutsega leida ja hoida enda juures tipptalente.
Work in Estonia on olnud sellel missioonil oluline lüli, aidates ettevõtetel leida vajalikke teadmisi, oskusi ja kontakte. Ka Instari jaoks on oluline, et Eesti säilitaks ja kasvataks oma konkurentsivõimelisust globaalsel tööturul ja oleks atraktiivsete tööandjatega riik. Otseloomulikult võtsime samuti osa konverentsilt Kuidas tagada Eesti konkurentsivõime globaalses talendirallis?
Siin on mõned põhipunktid möödunud konverentsilt, kuidas teha Eesti atraktiivseks ja hoida siin tipptalente:
1. Sisserände kvoot ja Eesti ambitsioonid: Sandra Särav, Majanduse ja Innovatsiooni asekantsler, tõi välja, et Eesti sihib diginomaadide hulgas ühe ägedama riigi tiitlit, kuid välistööjõupoliitika ei pruugi sellega kõige paremini kooskõlas olla. Diginomaadiviisa kehtib vaid teatud aja ja see võib olla piirav. Samuti võib ambitsioonikate eesmärkideni jõudmiseks olla vajalik teha ebapopulaarseid otsuseid, näiteks muuta kõrghariduse tasuta osutamist valdkondadeks, kus tööjõudu enim vajatakse.
2. Talent kui ettevõtete kasvu võti: Liina Maria Lepik, EAS-i juhatuse liige, rõhutas, et välistalendi Eestisse meelitamine on vahend suuremate eesmärkide, nagu kõrgema lisandväärtuse loomine, Eesti majanduse kasvatamine ja globaalne edu saavutami Eesti maine atraktiivsena töökohana on oluline ja siin on Work in Estonia tiim andnud olulise panuse. Turvaline keskkond, võrdsed võimalused ja hea haridus loovad soodsa pinnase talentide meelitamiseks.
3. Paneeldiskussioon: Kuidas maksimeerida Eesti eeliseid: Paneeldiskussioonil arutleti Eesti unikaalsete eeliste üle ja samuti selle üle, kuidas neid paremini esile tuua. Madis Toomsalu, LHV Grupi juht, tõi välja, et Eesti peab töötama selle nimel, et oma eelised paremini esile tuua. IT-valdkond on küll edulugu, kuid teistes valdkondades on veel arenguruumi. Majandusteadlane Kaspar Oja juhtis tähelepanu sellele, et pehmete oskuste, nt. humanitaarvaldkond ja tehniliste oskuste tasakaal on paigast ära ning inseneriteadmistega inimesi on oluliselt vähem kui vaja.
4. Kuhu ja millistele ametikohtadele vajame välistalente: Vestlusringis, kus osalesid Eesti Elektroonikatööstuse Liidu esindaja, Utilitas Wind’i juhatuse liige ja Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoogiakliiniku juhataja, käsitleti spetsiifilisi ametikohti, kuhu on vaja rohkem välistalente. Erinevates valdkondades, eriti meditsiinis, on vajadus spetsialiseeritud oskuste järele suur, kuid väljakutseks on kvalifitseeritud talentide leidmine ja hoidmine.
5. Saksamaa ja Norra kogemus: Kogemustega kõnelejad Saksamaalt ja Norrast jagasid oma teadmisi sellest, kuidas nemad on suutnud meelitada ja hoida välistalente. Edukad strateegiad hõlmavad nii turundust kui ka konkreetseid meetmeid, et muuta riik atraktiivseks töökohana.
6. Mida peame tegema välistalendipoliitika uuele tasemele viimiseks: Paneeldiskussioonis arutati, milliseid samme tuleks astuda, et viia Eesti välistalendipoliitika majanduspoliitika osana uuele tasemele. Olulised osalejad, sealhulgas Siseministeeriumi asekantsler, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht ja Work in Estonia juht, tõid välja, et tuleb luua sünergia erinevate osapoolte vahel ning arendada poliitikaid, mis toetavad välistalentide jätkuvat meelitamist ja integreerimist Eesti ühiskonda.
Kokkuvõttes näitab konverentsil arutatu, et Eesti on teinud olulisi samme välistalentide meelitamise ja hoidmise suunas, kuid ees seisavad väljakutsed nõuavad edasisi pingutusi. Ainult läbi koostöö ja strateegilise lähenemise saab Eesti kindlustada oma positsiooni globaalses talendirallis ning tagada majanduskasvu ja innovatsiooni jätkuvat edu.
